Ühel imelisel varahommikul Loosalu rabas. Erinevalt rabast, oli keset massiivi asuv Loosalu järv kaetud tiheda uduga, mis kohati põhjustas lause optilisi illusioone ja küsimusi järve olemasolu kohta. Hommiku edenes hakkas udu vaiksel hajuma ning kohati paistis juba ka järve vastaskallas. Erinevatest objektiividest oli just ette keeratud tükike pikemat sorti vene rauda, kui ootamatult kostus udust lähenev tiivavihin... ja sealt nad tulid, kenast neljakesi reas. Alguses oli suund otse minu peale, aga juba üsna kaugelt nägid nad kaldal kedagi kahtlast ning korrigeerisid kursi sujuvalt kaldaga paralleelseks. Nii nad siis möödusidki suht kaugel ja kuradima kiiresti :-D. Ei jäänudki muud üle, kui neile järele lehvitada.
antud hääled: (hetke hinne : 3.2 / 5-st 11 häälega)
ma küll üritasin neile seda selgitada, aga kahjuks nad ei olnud nõus uuesti ja paremi möödama lendama
Eks mul veidi teisi pilte ka, aga sellel on nad mõnusalt sünkroonis.
Eks mul veidi teisi pilte ka, aga sellel on nad mõnusalt sünkroonis.